Ebaküpsusst Evolutsiooneni

Teie võimetus või tahtmatus oma kaaslastele andestada mõõdab teie ebaküpsust, teie suutmatust jõuda täiskasvanu osavõtlikkuse, arusaamise ja armastuse tasemele. 174:1.5

Soov oma kogutud vara näidata. 69:5.6

Eelarvamus pimestab hinge, nii et see ei suuda tõde ära tunda, ja eelarvamust saab kõrvaldada vaid hinge siira andunud pühendumisega sellele üritusele, mis hõlmab kõike ja kõiki kaasinimesi. Eelarvamus on lahutamatult seotud isekusega. Eelarvamuse võib kaotada ainult sel teel, et loobutakse omakasupüüdlikkusest ja asendatakse see rahulduse otsimisega ürituse teenimisest, mis on suurem nii isiklikust minast kui ka kogu inimkonnast — Jumala otsimisega, jumalikkuse saavutamisega. Isiksuse küpsust näitab inimihade selline muundumine, et inimene püüab pidevalt teostada vaid neid väärtusi, mis on kõrgeimad ja eriti jumalikult ehedad. 160:1.13

Eetika on ühiskonna või rahva väline peegel, mis kajastab tõetruult sisemiste vaimsete ja usuliste arengute muidu nähtamatut progressi. 102:8.4

on sõna, mida kasutatakse raamatus üsna sageli. See tähendab midagi igavikulist, millel pole algust ega lõppu. Puudub selline aeg, kui teda ei eksisteerinud. Eksistentsiaalsel olid kõik teadmised juba enne kogemusi.

Kogu selle terminoloogilise segaduse ja kontseptsioonide ähmasuse olukorras püüdsid paljud vagad usklikud siiralt palveldada kõiki neid arenevaid jumalusi ja üha enam tavatseti nimetada seda liit-Jumalust Eliks. Selle terminiga hõlmati teisigi beduiini loodusjumalaid. 96:1.7

Pärast Melkisedeki Saalemis viibimist püsis õpetus sellest Jumalusest erinevates variantides veel sajandeid ja seda tähistati üldise terminiga El Elyon, Kõigekõrgem Jumal taevas. Paljud semiidid, kaasa arvatud Aabrahami otsesed järeltulijad, kummardasid erinevatel aegadel nii Jahvet kui ka El Elyoni. 96:1.4

Raske on selgitada, mida El Šaddai esindas. See oli liitidee Jumalast, tuletatud Amenhotepi Tarkuseraamatu õpetustest ja mõjutatud Ehnatoni Atoni-doktriinist ning hiljem Melkisedeki õpetustest, mis sisaldusid El Elyoni idees. Ent kui Šaddai kuju heebrea meelde tungis, andsid sellele värvi kõrbes säilinud uskumused Jahvest. 96:1.5

Surelike loodud-olendite ellujäämine sõltub täielikult surematu hinge väljaarenemisest surelikus meeles. 36:6.5 Igavest ellujäämist võivad ohustada ainult isiku enda meele otsused ja hinge valik. 67:7.5 Inimese ellujäämine sõltub suurel määral tahtlikust pühendumisest nende väärtuste valimisele, mille on välja valinud see vaimsete väärtuste sortija — sisimas elav tõlgendaja ja ühendaja. 196:3.17

Kišis ja Uuris püsisid pikka aega sumeri-kaldea rühmad, kes õpetasid arusaama kolmainu Jumalast, mis põhines Aadama ja Melkisedeki aegsetel pärimustel. See õpetus kandus Egiptusesse, kus Kolmsust palveldati Elohimi ehk ainsuses Eloahi nime all. 96:1.8

Me räägime elust kui „energiast” ja „jõust”, kuid tegelikult pole tegu kummagagi neist. Jõud ja energia reageerivad gravitatsioonile mitmel viisil, elu mitte. Ka mudel ei reageeri gravitatsioonile, sest see on energiate konfiguratsioon, mis on gravitatsioonile juba reageerinud. Elu kui selline on mingi mudeli järgi moodustunud või muul viisil eraldunud energiasüsteemi — ainelise, meeleomase või vaimse energiasüsteemi — elustamine. Elu tekitamisega arenevatel planeetidel on seotud mõningad seigad, mis pole meile päris selged. Me saame täielikult aru Elukandjate elektrokeemiliste valemite füüsilisest ülesehitusest, kuid ei saa päriselt aru elu aktiveeriva sädeme olemusest ja allikast. Me teame, et elu voolab Isast, Poja kaudu ja Vaimu toimel. 36:6.7 Eraldada üks osa elust ja nimetada seda religiooniks tähendaks lammutada elu ja moonutada religiooni. Ning just seepärast nõuab palveldamise Jumal täit truudust või siis üldse mitte midagi. 102:6.1 Aineline ise, inimidentiteedi ego-olemusvorm, sõltub füüsilise elu ajal ainelise elu kandja jätkuvast funktsioneerimisest, energiate ja intellekti ebapüsiva tasakaalu jätkuvast eksisteerimisest, mida Urantial on hakatud eluks nimetama. Ent ellujäämisväärtusega iseolu, mis suudab ületada surmakogemuse, kujuneb välja ainult tänu sellele, et areneva isiksuse identiteet kantakse ajutisest elukandjast — ainelisest kehast — potentsiaalselt üle kestvamasse ja surematusse morontiahinge ning edasi neile tasanditele, kus see täitub vaimureaalsusega ja saavutab lõpuks vaimureaalsuse staatuse. See tegelik üleminek ainelistelt sidemetelt morontiaga samastumisele toimub tänu Jumalat otsiva inimolendi otsuste siirusele, püsivusele ja vankumatusele. 112:2.20 Elu on algse kosmilise põhjusliku seose kohandamine universumi olukordade nõudmistele ja võimalustele ning see tekib Kõikse Meele toimel ja käivitub Jumala kui vaimu vaimusädemest. Elu tähendus seisneb selle kohandatavuses, elu väärtuseks on arenemisvõime — isegi kuni jumalateadvuse kõrgusteni. 130:4.7

Jeesuse elu on kõigile pettunud idealistidele igaveseks lohutuseks. 126:5.4

Elu ei teki iseeneslikult. Elu ehitatakse üles vastavalt (ilmutamata) Olemise Arhitektide koostatud plaanidele ja see ilmub asustatud planeetidele kas otseselt sissetooduna või kohaliku universumi Elukandjate tegevuse tulemusena. Need elukandjad on universumi Poegade mitmekesises peres üks huvitavamaid ja mitmekülgsemaid olendirühmi. Neile on usaldatud loodud-olendite elu kavandamine ja kandmine planeedisfääridele. Ja pärast elu istutamist neisse uutesse maailmadesse jäävad nad pikaks ajaks sinna selle arenemist edendama. 36:0.1 Elukandjad on elavad katalüsaatorid, mis ergutavad, korrastavad ja elustavad ainelist liiki eksistentsi muidu inertseid elemente. 36:3.5

Vaim on jumalik siht ning vaimumeel on tegutsev jumalik siht. Energia on asi, meel on tähendus, vaim on väärtus. 9:4.5 Sõna ENERGIA kasutame kõikehõlmava terminina nii vaimu, meele kui ka aine vallas. 0:6.2 Näiteks käesolevas kirjas tähistame sõnaga energia kõiki tajutava liikumise, tegevuse ja potentsiaali vorme, sõnaga jõud energia gravitatsioonieelset astet ja sõnaga võimsus energia gravitatsioonijärgset astet. 42:2.1 Energia lähtub Paradiisist kujul, mille ta on omandanud jumaliku käsu kohaselt. Energia — puhas energia — saab osa jumaliku korrapära olemusest, selles avaldub sarnasus ühte Jumalasse hõlmatud kolme Jumalaga, nagu nad tegutsevad universumite universumi keskuses. 42:1.6

Märgib kõiki energiaid, mis reageerivad küll Paradiisi gravitatsioonile, kuid mitte veel kohalikule ehk lineaargravitatsioonile. Tegu on energia-aine elektronieelse tasandiga. 0:6.6 Et muundada kosmose võimsusvaru ürgjõuks, piisab esmaste jõukorraldajate passiivsest kohalolekust ja niisuguses aktiveeritud ruumiväljas alustavad needsamad jõukorraldajad oma esialgset ja aktiivset tegevust. Enne universumi võimsusena ilmumist peab ürgjõud energia avaldumisaladel läbima kaks selgepiirilist muundumisfaasi. Need kaks esilekerkiva energia taset on: a. võimsusenergia, b. gravitatsioonienergia. 42:2.10

Füüsiline energia on tajutava liikumise, tegevuse ja potentsiaali kõiki faase ning vorme märkiv mõiste. 0:6.3

Nüüd ilmuv energia, mis reageerib gravitatsioonile, kannab universumi võimsuse potentsiaali ning sellest saab kogu universumi aine aktiivne esivanem. See teisene ehk gravitatsioonienergia tuleneb energia viimistlemisest, mis tekib Abistavate Transtsendentsete Meister-Jõukorraldajate poolt kehtestatud rõhu-kohalolekust ja pingetendentsidest. Nende jõukäsitsejate töö tulemusena jõuab kosmoseenergia kiiresti võimsusenergia etapilt gravitatsioonietapile ning hakkab nüüd otseselt reageerima Paradiisi (absoluutse) gravitatsiooni ringjale haardele, ilmutades ka teatavat võimet olla tundlik lineaarse gravitatsiooni tõmbe suhtes, mis on omane peagi ilmuvale energia ja aine elektronlikule ja elektronijärgsele ainelisele massile. Niipea kui ilmneb gravitatsioonile reageerimine, võivad Abistavad Transtsendentsed Meister-Jõukorraldajad kosmose energiatsüklonitest taanduda eeldusel, et on olemas Universumi Võimsusesuunajaid, keda sellele tegevusalale lähetada. 42:2.12

Paradiisi poole edasi minnes vaatleme järgmisena energia eksisteerimise eelset faasi, mis on iseloomulik kesksele universumile. Siin näib arengutsükkel liikuvat tagurpidi; energia-võimsus hakkaks nagu liikuma tagasi jõu suunas, kuid see jõud ei sarnane enam sugugi kosmose võimsusvaru ja ürgjõuga. Havona energiasüsteemid ei ole kahesed, nad on kolmesed. Uversal nimetatakse neid Havona energiaid terminiga triata. 42:2.16

Ürgjõudu nimetatakse ka puhtaks energiaks, Uversal märgime seda terminiga segregata. 42:2.9 Puhas energia on kõigi suhteliste, mittevaimsete funktsionaalsete reaalsuste esivanem, puhas vaim aga on kõigi põhiliste energiasüsteemide jumaliku ja suunava ülemjuhtimise potentsiaal. Ning need reaalsused, mis on nii mitmekesiselt avaldunud üle kogu ruumi ning nii erinevatena täheldatavad aja liikumises, on mõlemad koondunud Paradiisi-Isa isikus. 56:1.4

Transtsendentne energia. See energiasüsteem toimib Paradiisi ülemiselt tasemelt ja lähtub sellelt ning hõlmab ainult absoniitseid rahvaid. Uversal nimetatakse seda terminiga tranosta. 42:2.18

Võimsusenergia. See on tugevasti suunatud, massina liikuv, kõrge pingega ja jõuliselt reageeriv energia — esmaste jõukorraldajate tegevusega liikuma pandud hiiglaslikud energiasüsteemid. See esmane ehk võimsusenergia ei reageeri algul selgesti Paradiisi-gravitatsiooni tõmbele, kuigi see reageerib ilmselt kogumassiga või oma suunaga ruumis Paradiisi alaosast toimivate absoluutsete mõjude kogumile. Kui energia jõuab tasandile, kus ta hakkab reageerima Paradiisi ringja ja absoluutse gravitatsiooni mõjule, asuvad esmaste jõukorraldajate asemel tegutsema nende teisesed kaaslased. 42:2.11

Tõelise paarisabielu ideaal hõlmab enesesalgamist. 83:6.6

Eneseteadvus kätkeb endas intellektuaalset teadlikkust isiksuse tegelikkusest ning sinna kuulub võime ära tunda teiste isiksuste reaalsust. Ta annab tunnistust sellest, et olend suudab individuaalselt kogeda kosmilisi reaalsusi, aga samuti on suutlik kogema nende reaalsuste kaudu; isiksussuhetes universumiga võrdub see identiteedi staatuse saavutamisega. 16:8.6

Igavene õiglus ja jumalik arm kokku moodustavad selle, mida inimkogemuses kutsutakse erapooletuseks. 2:4.4 Erapooletus (õigluse ja armu kooskõla) 10:6.3

Jumal — Kõikne Isa — on Esimese Allika ja Keskme isiksus. 0:3.10 Esimene Allikas ja Kese on seega esmane igas valdkonnas, olgu see jumalustatud või mittejumalustatud, isikuline või mitteisikuline, reaalne või potentsiaalne, piiritletud või lõpmatu. Ei eksisteeri ühtegi asja ega olendit, ei suhtelisust ega lõplikkust, mis poleks otseses või kaudses seoses Esimese Allika ja Keskmega ega sõltuks sellest. 0:3.11

Esseenid olid tõeline ususekt, mis tekkis Makkabi mässu ajal, ja nemad olid oma nõuetes mõnes mõttes rangemad kui variserid. Nad olid omaks võtnud palju pärsia uskumusi ja tavasid, elasid vennaskonnana kloostrites, ei abiellunud ning neil oli kõik ühine. Nad keskendusid õpetustele inglitest. 137:7.8

Järkjärguline loomine. 74:8.4 Loomine ajas. 105:6.5